Lüganuse Vallavolikogu kehtestas 19.12.2024 otsusega nr 224 Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Planeeringu eesmärk oli viia läbi tööstusjäätmete prügila parima võimaliku asukoha valiku menetlus ja töötada välja prügila rajamise detailne lahendus. Kavandatava prügila puhul on tegemist jäätmeseaduse § 34 lg 4 tähenduses ohtlike jäätmete prügilaga.
Praegu olemasolevasse tööstusjäätmete prügilasse on lubatud ladestada 3 103 121 tonni põlevkivijäätmeid aastas ning lisaks muudest keskkonnaprojektidest pärinevad jäätmeid 150 000 tonni aastas. Lähtuvalt täitumise monitooringust ja prognoosides olemasolevaid tootmisvõimsusi, vajab VKG uut prügilat alates 2026. aastast. Uue tööstusjäätmete prügila rajamine on VKG Oil AS töö jätkamiseks vältimatult vajalik.
Viru Keemia Grupp AS tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneering on oluline nii valla, maakondlikul kui ka riiklikul tasandil. Lüganuse valla arengukavas oluliseks peetud kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomise kõrval on tähtis ka olemasolevate säilitamine. VKG kontsern pakub maakonnas tööd 1500 inimesele, olles regioonis olulise tähtsusega tööandja. Lüganuse valla elanike arv väheneb (2019. aasta seisuga 8552 elanikku ning 01.01.2024 seisuga 8090 elanikku) ning arengukavas on viidatud, et lähimal kümnendil väheneb seniste trendide jätkumisel valla elanike arv ligi 20%. Seejuures tõuseb oluliselt eakate osakaal ja langeb nii laste kui ka tööealiste osakaal. Seega on põlevkivitööstus piirkonna kontekstis endiselt suure tähtsusega ja mõjutab oluliselt majanduslikku käekäiku.
Prügila asukoha eelvaliku etapis täpsustati prügila jaoks vajalikku mahtu ja pindala lähtuvalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 tingimustest ja VKG vajadustest. Asukoha eelvalikul tuli arvestada, et ala pindala peab nõlvusega 1:3 ladestamise korral võimaldama 63 miljonit m3 (81,3 miljonit tonni) mahuga prügila rajamise. Võimalike asukohaalternatiivide alal määratleti kolm täpsemat ala ehk asukohaalternatiivi. Alternatiivide võrdlusanalüüsil osutus sobivaimaks alternatiiv nr 1, mille ala hõlmab peaaegu täielikult riigiomandis oleva Tuhavälja katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0127) ja osaliselt Kohtla metskond 3 katastriüksuse (kü tunnus 43701:003:0320). Lüganuse Vallavolikogu võttis 24.08.2023 otsusega nr 122 tööstusjäätmete prügila kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastu.
Tulenevalt Riigimetsa Majandamise Keskuse 22.11.2023 kirjast (nr 3-1.1/2023/6596) vähendati detailses lahenduses hoonestusala piire selliselt, et tööstusjäätmete prügila planeeritud hoonestusala ulatub Kohtla metskond 3 kinnistule ainult Tuhavälja kinnistu ja Keemia vkt 2e kinnistu (kus asuvad sademevee settetiigid) vahelisel alal. Detailses lahenduses tehti ettepanek määrata Tuhavälja katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbeks 100% ulatuses jäätmekäitluse maa-ala ning määrata Kohtla metskond 3 katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbeks 15% ulatuses jäätmekäitluse maa-ala ning ülejäänud osas (85%) säilitada maatulundusmaa sihtotstarve. Lüganuse Vallavolikogu võttis eriplaneeringu 29.02.2024 otsusega nr 159 vastu.
Pärast vastuvõtmist toimus planeeringu avalikustamine ning seejärel läbis planeering koos menetlusdokumentidega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis planeerimisseaduse § 121 lõike 1 kohase heakskiidumenetluse.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulisi keskkonnamõjusid, kui rakendatakse KSH läbiviimisel väljatöötatud ennetus- ja leevendusmeetmeid. Need puudutavad mõju vältimist ja minimeerimist eelkõige veekeskkonnale – pinna- ja põhjaveele. Olulise mõju avaldumine inimese tervisele ja heaolule on ebatõenäoline tänu ladestusala ning elu- ja ühiskondlike hoonete vahelisele kaugusele ning transporditrassi paiknemisele olemasoleval tööstusalal. Ladestusalale lähimate elamute juures võib esineda keskkonnahäiringuid (näiteks ebasoodne visuaalne mõju, tolmu või müra levik jmt), millede osas on asjakohane järgida põhimõtteid, et rakendada tuleb meetmeid keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada ning mille kulud ei ole selgelt ülemäärased.